pühapäev, 29. juuli 2007


Ma tahan lahutust. Tegelikult kaks lahutust on miinimum. Täna teed juues emaga, rääkides jälle kõigest ja kõigist, sain aru et mul ei ole abiellumise vastu midagi..kui sellele järgneb kiire lahutus. St. abiellumine abiellumiseks. kogu see valge kleit ja lillekimp võiks parem ära jääda aga rõhk on sõnal LAHUTUS. Ma tean et oma kahekümnendates peab minu kohta seda sõna saama kasutada "tema? ta on LAHUTATUD. ma kuulsin et.."

Kui see, et ma ei unista oma esimesest pulmapäevast vaid esimesest lahutusest, tähendab seda et ma olen vaimsete häiretega katkisest perekonnast ebanormaalne psühhopaat, then so be it.

P.S. soovige mulle edu sest homme ma suren.

4 kommentaari:

koletis ütles ...

Sa rääkisid sellest minuga kunagi. Ja paar päeva tagasi...või oli see isegi eile, mis vahet seal enam on, mõtlesin, et ma ei kujuta sind ette abielunaisena. Kodukanana, kuidas iganes. Sina oledki põhjus, miks lahutused välja mõeldi kunagi :D
Jään ootama kutset su lahutusele...

(Lesena kujutaks sind ka ette, see oleks eriti karm. Lesk JA lahutatud)

Åge ütles ...

Ei tea, kas see näitaks automaatselt seda, et sa oled vaimsete häiretega, vaid seda, et sa oled pigem...mõistlik ja kohati tead, mis sa tahad. Seega: IT`S OK!
Ja ma soovin sulle edu, et sa sureksid ilusti oma kaunid silmad pärani! ;D

koletis ütles ...

pärani kinni

koletis ütles ...

Mul tuli praegu see meelde, kui me lindaga kirjutasime bio tunnis kuidas ta hullult tahab mind a mina teda ei taha ja see seks ei tähendanud midagi ja siis see kiri läks mööda klassi ringi käima ja kui meieni tagasi jõudis oli juurde kirjutatud
"Sass has joined the Chatroom"
A see ei puutu üldse kuidagi siia eriti ja sina raudselt puudusid siis!