"Ega see, kes terve pudeli veini üksi ära joob, pole veinisõber, vaid alkohoolik!"

selline lause oli ühe orkutlase "about me"s. see ja kõik. ja nüüd väike mõttepaus..mida ma viimati jõin?

veini

kui palju veini?

pudel veini

üksi?

üksi.

there you have it boys and girls. call it what you wanna call it im a fkn alcoholic.

nitin sawhney - homelands

et viia kurssi ennast tuletaks meelde kõik mida annab meelde tuletada:
ma saavutasin oma maksimaalse mälus oleku tequilaga. Selle aja jooksul toimunust, mil kogu see alkohol mu veres ringles, on mul täpselt 4 pilti mälus 1)magasin klubi taga muruplatsil 2)hakkasin koju roomama 3)lossihoov ja mingid boheemlased 4)lossikatus. ja siis oli hommik..mingi tüdruku juures..mingid võõrad inimesed..need samad hipid. jalanõud jalga ja koju.
james-pidu,alko,kokaiin
balbiino-järeltööd
justin-basketball and weed
sattusin firmasuvepäevadele kus ületasin eelnevalt mainitud alko piiri juues liiter viina umbes 24 tunniga ära.
tulin töölt ära. mälus. nagu alati. peale 3 shampuse klaasi, 3 pitsi viina ja umbes 6 hotshoti.
ma armusin.

ja nüüd kolisin inglismaale, kus olen olnud kaine umbes 3 nädalat. ei ühe pudeli veini jõin ära.

Make me take the ride
Free drinks on tonight
Take some have a feast
Break me 'cause it keeps coming...

Down on either side
Bleeding in my mind
Waiting for the creeps
To kill my last believes

Holding back the key
Fading sanity
Blowing up my head
Reaching for my always loving...

Partner in crime
Soaking up my mind
Filling up my glass
I'm gone, at last

Walking to the claim
The creeps calling my name
They get me every-time
I'm bleeding and I'm getting

We go split before my eyes
Increase, double size
Lease out my brain
Am I insane?

Saabusin tööle oma all-in-black kostüümis nagu ikka fashionable late, vihmast ja tuulest räsituna, ning liialt stiilsena riides Kuressaare linna kohta. kui võib nii öelda. Ülejäänud 7 tunni jooksul jõin ma ühe 3.50eeku maksva Late, käisin kohvikus ja poes, rääkisin mõlema restorani poole peal tüdrukutega juttu, häkkisin orkutis ja katsin paar lauda. Homme hakkab siis menüü pähe õppimine. Kõik veinid ja söögid..

Õhtu möödus üldse üsnagi huvitavalt. Jooksin vihmaga koju ja istusin arvuti/teleka taga nagu viimane nohik. Sain teada palju huvitavaid asju 50 centi kontserdiga seoses ja leidsin head muusikat.
Sisukas päev.

muideks homem hakkan trenni tegema.

p'o.

Ma tahan lahutust. Tegelikult kaks lahutust on miinimum. Täna teed juues emaga, rääkides jälle kõigest ja kõigist, sain aru et mul ei ole abiellumise vastu midagi..kui sellele järgneb kiire lahutus. St. abiellumine abiellumiseks. kogu see valge kleit ja lillekimp võiks parem ära jääda aga rõhk on sõnal LAHUTUS. Ma tean et oma kahekümnendates peab minu kohta seda sõna saama kasutada "tema? ta on LAHUTATUD. ma kuulsin et.."

Kui see, et ma ei unista oma esimesest pulmapäevast vaid esimesest lahutusest, tähendab seda et ma olen vaimsete häiretega katkisest perekonnast ebanormaalne psühhopaat, then so be it.

P.S. soovige mulle edu sest homme ma suren.

elu on lill

Elasin just üle hetke, mil tõsiselt kaalusin oma kalli arvuti aknast välja viskamist, bensiiniga üle kallamist ja põlema panemist. Teinud Wordis ema palutud saja leheküljelist kirja juba umbes 2tundi, otsustas see värdjast elajas, kes julgeb ennast nimetada Mac arvutiks, kinni kiiluda. ja olla selles seisus oma 20min. vähe sellest et mul niigi viimaselajal ongi ainult üks suur igavesti kestev SITT FAKING PÄEV tuli nüüd veel välja et kuna mind hammustas mingi monstrum nii julmalt et mu jalg on paistes ja valus, ei saa ma 50centi kontserdile, mis oli mulle niigi tasuta. Ei. selle asemel naudin oma tuba,arvutit ja kolme Eesti kanalit kuni suudan jälle kõndida. ehk siis täpselt peale nv-st. Ehk siis täpselt siis kui hakkab mu orjapõli-lähen esimest päeva tööle. aga selle õnnistatud päevani peole ei saa,välja ei saa,tallinna ei saa. Ma armastan oma elu.
OIH!nali! mul ei olegi elu mida armastada!
Lähen pesen nüüd oma hambad ja suundun siis magama nagu minusugustele invaliidistunud erak-pensionäridele ikka kohane laupäeva õhtul.

SITTA NÄDALAVAHETUST TEILE KÕIGILE JA HALBA ÖÖD.

pea valutab.
jalg on paistes.
juuksed mustad.
kuu on täis.

head ööd.

"alone,friends visit often"

kolmas päev koolist puududes. panin lõpuks ravimtaimedesegu kokku. igat üht täpselt 20g. aitasin emal asjad kokku pakkida ning saatsin moskva rongi peale. ma ei ole teda elusees nii õnnelikuna näinud. kadedus kadedus..kuigi ma olen õnnelik, et ta siit,provintsist, minema saab. kuskile, kus on elu.
ostsin endale "ruumi" ja tahtsin osta "7 samuraid" aga tee poel oli silt "lõuna 16.00ni". kell oli juba kuus. okkei. läksin koju. avastasin(vähemalt need esimesed kolm tundi) et üksinda elamine ei olegi nii tore. või ei ole mina see inimene. või on mul lihtsalt sitt tuju ja homme avastan et mul ikka sittakanti veab! ;)

lets hope shall we?

uni.

uni: vanaema maja. kõik oli kuidagi pime. oli vist suvi. aga taevas oli pilves ja valgust vähe. me olime seal klassiga ma arvan. sest iivi(appi ma ei oska ta nime kirjutada) valvas meid. üritasime leida kohta kus suitsu teha ilma et ta näeks aga ta nägi alati. meie ümber lendasid deemonid. aga mõned ütlesid et need on iidsed jumalad. nad tahtsid et me läheks ühte mahajäetud lagunenud lossi. mõned meist läksid. seisime hiigla suure ukse ees ja meie kõrval oli deemoni(või jumala) kujutis. lõvi suurune. ta silmadest tuli rohelist valgust ja ta kriiskas judinaid tekitavalt. aga igaüks kuulis seda enda sees, ning ei öelnud sõnagi. uks avanes täpselt nii palju et kõik said sisse. uks sulges. meid juhatasid vaimus ühest hiigelruumist teise, valgustades vaid enda hüüguvate kehadega(kui võib nii öelda) ruumi piisavalt, et näeksime seda mida vaja. terve loss kummitas ning õhk oli raske ja häiritud. tunda oli piina, surma nuttu kuskilt kaugest minevikust, mis ei kadunud. meie ette tekkisid mineviku pildid kunagistest inimeste piinamistest ning deemonite naerust. mul hakkas iiveldama ning tahtsin ära minna. aga uks ei läinud lahti. deemon ütles mulle, et ei ole veel aeg. see on alles algus. ja naeris. sealt edasi kadus kõik.

PiPi synttar

Et siis Arle ja mina läksime koos ta papitoga saaremaale. PiPi sünnipäevapidu toimus minu juures. Panime õhupallid lakke, tegime 18küünlaga kirsi-vanilje-vahukoore tordi ja ostsime mingi joogi mille nime ma ei mäleta aga mis pidavat väga hea apelsinimahlaga olema. See oli meie väike eelpidu Pillega. AA. PiPil oli kroon peas ja meil Arlega mingid täht-sarved. Hiljem tuli P. söögiga ja varsti tulid külalised. Me Arlega olime vahepeal suht Juho ja Marianne rollis ja tegime oma lamedaid nalju omaette. Siis hakkas vike dringitamine..sealt edasi Arle ei mäleta:D aga pmst lühidalt öeldes jäi ta vahepeal vannituppa elama ja peale seda saatsime poisi tuttu. Ise läksime klubisse. Mina loomulikult mingi värdja eide pärast Divasse sisse ei saanud aga Privilegi suure anumise peale lõpuks sain. Ja veel tasuta! Seal käis pidu ja trall kuni 5ni ning oleks täitsa lõbus olnd, kui nr4. oleks seal olnud ja PiPi nr5.iga terve aeg ei oleks sebind. Muidu ok. Vaekojas(meie järgmine peatus) nägin eelmisest sajandist ja minu varajasest noorusest tuttavat poissi, kellega vahetasime paar sõna. Siis viidi meid minu juurde, kus avastasime et korteri võti jäi Helina kätte.Helinal väljalülitatud. Arle magab. OKEI. kell oli umbes 6,trepikojas oli sama külm kui väljas, me olime väsinud, õhukeselt riides ja KAINED. Hakkasime koputama uksele "arle arle lase meid sisse". mitte midagi.....OKEI. suurest väsimusest otsustasime väikse uinaku teha eem...treppidel...üksteise küljes keras lebasime seal natuke. Pille isegi magas. mina käisin iga natukese aja tagant ust peksmas. niimoodi umbes 3 tundi. sest 9 paiku Arle lõpuks suvatses ärgata ja kuulda meie 2m eemal ukse peksmist. Saime sisse täpselt minut enne seda, kui oleksime ära läinud. Näost sinised ja muidu ära külmunud tormasime voodisse. Arlel oli täpselt selline 10h järjest maganud lapse nägu peas. Dialoog Pillega voodis enne magama jäämist :
Cat:"mu sokid on nii märjad ja külmad!"(võtan ära)
PiPi:"mai võta igaxjuhux ära.nii on soem."
Cat:"eii!võta ära sa ei kujuta ette kui mõnu on!!!!!(mõmisen omaette)
PiPi:"(võtab ära) JAAAAAA!!!!!(mõmiseb hullult) KUI HEA!!!!!"
PiPiCaT:"(mõmiseb üksteisevõidu selle mõnu pärast mis me saime sokkide ära võtmisest(Y)"
jäime magama. vahepeal arle tuli filmis vist. vahepeal telefon helises. paar tundi magand, pidime koristama hakkama. Korter oli rõve! Tunni pärast tuli Arle isa meile järgi. PiPi jäi koristama..(viimati kui helistasin talle kell 9õhtul oli ta ikka veel seal ja ikka veel koristas.)Me läksime säästukasse ja peale seda hakkasime sõitma. Jõudsime sadamasse kell 4 aga avastasime et praam läheb kell 5.jess!. Praami pealt maha tulnud, jäin ma magama..

i dont like it like this - The radio dept

uus periood. Georg is back! Pipi sai lõpuks ometi 18! minul veel umbes kuu jäänud. elada. ei kahjuks mitte..kuni 18 saan. esimene variant sobiks mulle parem. ma ei tea mida oma eluga teha, mind kihutatakse takka ja mina lihtsalt tahaks seista ühe koha peal hetk ning mõelda. aga ma ei hakka jälle mingit diip shiti panema, mis ei huvita kedagi.
Käisin täna üle pika pika aja trennis.Jõusaal. Hullult ässa täis astusin sisse ja hakkasin masinatega mässama, siis avastasin et mingeid lihaseid mul lihtsalt ei eksisteeri sest isegi kui võtsin selle pulgakese täitsa välja, mis raskuseid määrab ja tõstsin ee.. 0 KILO siis ikkagi suutsin seda ainult hinge kinni hoides nägu punane nagu peet. Ei positiivne. A good start. for real. ma ei tea. shokkis ikka veel. Nüüd võtan kokku ennast!!!! ehk siis kõige selle uuega mis täna juhtund, hakkas mu uus elu.

Mul tulid meelde Mayad. Nende kalendri järgi peaks maailma lõpp tulema 5 aasta pärast. ehk siis ma olen 23. ehk siis täpselt enne kortse ja muud jama. Niiet kui ma tõesti ei või 18 aastaselt ära surra, siis vähemalt 23aastaselt.!

the last king of scotland

Käisin vaatamas "the last king of scotland". Tõsieluline film noorest shoti kutis kes läks ugandasse ja tast sai presidenti isiklik arst, kust edasi sai tast presidendi sõber,nõustaja, ja nagu teda lõpuks kutsuti "valge ahv". President oli, hellalt öeldes, natuke julmem ja vägivaldsem ning vähem hooliv, kui mina oma unenäos olin. Kui kutt sellest lõpuks aru sai oli liiga hilja põgeneda.....
Et mitte rikkuda ära filmi neile kes tahavad seda vaatama minna ma edasi ei räägi. Minu arust hea, sest tõsielulised on olnud mu lemmikud läbi aegade.Aga iseenesest, kui kunstiliselt võtta jne siis ei olnud kes teab kui hea aga kuna selline valitseja oli tegelikult ka olemas, ja see kutt oli päriselt seal ja elas tegelikult ka kõike seda läbi, siis Soovitan.

naturals not in it - gang of four

üleeile nägin unes, et olin mingi soviet union maa president. Ma tahtsin koera võtta,hundikoera, aga mu nõunikud ütlesid et pean kuningliku (loe; väike kiimas mõttetu näss) koera võtma, mis sobiks mu tiitliga. Võtsin siis chiuaua(ma 10 korda oskan seda kirjutada) aga kuna ta oli ikka nii idioot ja kiimas iga võimaliku asja peale siis lasin ta ära viia. Mingi uputus ähvardas mu riiki ja inimesed oli paanikas. Siis mina, kui tulihingeline rahva päästja, mõtlesin et lähen aitan oma inimesi! ning jooksin oma punastes stilettodes mäest alla, vähemalt 20 turvameest kannul, ja läksin liivakotte tõstma. Uputus jäi siiski ära ja ma marssisin pettunult tagasi oma "white house"i. The End.

suck it up, bitch

imeline "niisama lasen tuima" päev. peale seda kui venitasin ennast 8st kooli, et minna vene keele konsultatsiooni, mida viib läbi mu lemmik, natuke liialt rase peast õpetaja Olga või Nadja või mis iganes ta ka ei ole, ning 4ndale ronides avastada, et teda ei olegi seal, viskas kopa selleks korraks ette ja otsustasin koju tagasi marssida. Sinna ma jäin. Roheline ingveri tee, shokolaad, muusika, küünlad ja hea raamat. Ema läks saarde päevaks. Vahepeal Kunsti järeltöö, siis jälle koju-pannkook,lemmik film ja tee..
minu ilus, peaaegu täiuslik päev aga loomulikult ei ole enam nii täiuslik kuna üks olevus on jälle siin (nimesid ei nimeta), kes mu seljataga ainult lõugab, närvab,sõimab ja niisama soiub. Ei tea küll kesse võiks olla.
Siggi helistas. Igatsen teda ikka nii väga.! Vahel tahaks talle lihtsalt sülle ronida,ennast nii krõnksu tõmmata/pressida/suruda kui võimalik, hetkeks unustada et olen juba suur, ning jääda magama ta turvalisse isa haardesse, mis mulle alati suure armastusega avatud olid.
Aga see kahjuks ei ole võimalik. Ja sellepärast mul ongi NEED hetked, mida praegu ka tunnen, ning mida elan üksi läbi.

ema kuulab Bocellit. see ajab mind praegu sittakanti närvi. liiga optimistlik vist:/ ja veel itaalia keeles. ja veel mingi pool ooper! mida veel.

Karli andis mulle täna "fight club" raamatu. hakkan seda lugema kohe peale oma miljoneid teisi kohustusliku kirjanduse raamatuid. ehk siis suvel?

Ja varsti me läheme Pariisi! Ja varsti ema läheb minema! ta ähvardab mind igapäev, kui tahab et ma midagi teeksin või kui ma julgen talle midagi enda kaitseks öelda, et ta ei lähegi ära seljuhul. ja siis ma jään vait. ja korrutan endale Kennethi tuntud lauset "suck it up bitch".

Ja PiPi kirja sain ma ka lõpuks kätte.About time. Enne päeval urgitsesin postkastist(mul ei ole võtit) oma käed veriseks,pastakaga ja ilma(peale seda kui pastakas postkasti kukkus), suckkisin ka kõik uppi ja sain suure vaevaga kätte valimis reklaami, mille 2 sekundiga miljoniks tükiks rebisin vihast ja toppisin kõrval olevasse prügikasti. AGA nüüd on kiri ilusasti käes, loetud ja isegi kui kõik muu vajab kõvasti sisse suckimist mu elus siis PiPi on ikkagi mu elulaav ja teeb alati tuju heaks, isegi kui ema 20cm eemal tatti kõrva pritsib:)

piz'out

!!! mugison - salt !!!

unenägu.

pikad pimedad koridorid ja toad. läksin ühte sisse. seal oli üks segamini voodi ja räbaldunud kardinad ees. läksin välja ja seisin vapustava tähistaeva all.see oli selgem kui kunagi varem.

shit.

Põhimõtteliselt on mul NEID hetki päris palju viimasel ajal tulnud. Ja see ei ole hea. Ainus inimene, keda NENDEL hetkedel vajan ei saa mulle seda võimaldada. mis ei ole ka hea.Miks lumi juba ära ei sula, et võiksin katusel istuda ja piinelda kuni hetk möödas. Võibolla leevendaks seal istumine natukene selle hetkega kaasnevat valu ja meeleheidet ja vajadust teha see üks ja ainus suits selle inimese kõrval, kes peab olema mujal. Ükspäev ta vist tegelikult oleks isegi saanud tulla kui saatsin talle sõnumi:"praegu on SEE hetk.raaaaisk" sest ta helistas. aga ma ei võtnud vastu. ma ei tea miks. kuigi mul oli ju teda nii meeletult vaja. võibolla olen ma juba harjunud üksi toimetulemisega või kardan et ta hakkab pärima.pärast kahetsesin et ei vastanud.ta saab niiigi harva tulla just siis kui mul teda nii väga vaja on. ma peaksin neid harukordseid hetki nautima.


miks ma vastu ei võtnud????!! shit.

david gray - sail away (Rae & Christian Remix)

outer space?

üle pika aja leidsin tee siia.
et siis viimane unenägu mida mäletan:
olime klassireisil. jälle. ööbisime naistevanglas. pooleldi oli see ka hullumaja. Mina ja pirgit ühes toas. Pirgitil oli laps. Ma olin shokis. Ta ütles et olevat mulle seda varemgi öelnud. Laps on nädala sees tema emaga Jõgeval. Vanglas oli 18aastane ilus, kuid psühhopaatiline ja ohtlik mõrtsukas. Väga võluv ning kardetud. Rohkem ma teda ei näinud. Lihtsalt tean et ta oli seal. Vahepeal tabasin ühe hullu meie toast varastamas. Õhtul läksime hollywoodi. Põhimõtteliselt terve klassiga. Pidime ujuma minema ka aga mul ei olnud ujumisriideid kaasas.
Järgmine hetk(või järgmine unenägu) seisin mingi imeliku maja katusel. maja oli alt täiesti kitsas ning kõikus ühelt küljelt teisele.igas suunas. ma seisin ringi keskel kus oli sädelev helendav limajas roheline vedelik, mis voolas majalt alla. vaade sealt oli imeilus. üle metsa ja päikeseloojangu. mustad rongad tiirlesid nagu must pilv mu pea kohal. Ma ei tohtinud rohelisse vedelikku astuda, maja kõikus ja tuul oli tugev ning ronkade kisa kõrvulukustav. Vaatasin ülesse ja nägin hiigel laeva õhus minu kohal, millele hüppasin. Selleks ajaks oli mu ümber kosmos. ja need kolmnurksed alt kitsad hiigel majad olid väikesel planeedil ja kõikusid igas suunas.rongad lendasid metsa, laev kosmose poole. The End.

gorillaz - kids with guns

shokolaadi saar

unenägu:


Olin Arlega ühel pisikesel Eesti saarel. See saar oli ülejäänud maailma teadmata. midagi müstilist. ainult legend. seal paistis päike ja oli suvi aastaringselt. Seal olid väikesed künkad ning imeilus hispaanialik loodus.igalpool kasvasid erivärvilised fantastilised lilled. Kõik oli täiuslik.mõnus nõrk shokolaadi lõhn oli igal pool. Seal olid väikesed talud ning igasuguste puude, kivide,lillede juures väikesed altarid metsahaldjatele. Iga talu värava juures oli samuti üks ilus altar. Ma läksin ühe altari ette. puust. Seal oli pilt perekonnast ning seda ümbritsesid lõhnaküünlad ja vaikne müstiline muusika. Vaatasin pilti ja uurisin altarit. Sinna peale oli pandud talu enda tehtud shokolaadi komme. Ma sõin ühe. See oli suurepärane. Seal olid igasugused puuviljad sees ja see maitse oli tõeline elamus. Ainult selle saare elanikud teadsid shokolaadi retsepti.
Läksime tallu. Elanikud olid alguses uurivad ja ebasõbralikud, kuid siiski külalislahked. Nad (nagu ülejäänd saare elanikud) ei olnud kohtunud inimestega välismaailmast aga nad ka ei küsinud midagi meie elu kohta. Nad ei tahtnud teada. või neid ei huvitanud. Siiski tegid nad selgeks, et peame sealt ära minema. Me ei tohi sinna peatuma jääda, sest nende rahu ei tohi rikkuda. Me austasime seda, kuigi olime veidike solvunud. läksime oma auto(umbes midagi flinstone auto suguse) juurde, mis oli ühe eriti suure, ilusa ja shokolaadist ülekülvatud altari juures. Olime vihased. Päike oli täpselt parajalt kuum ja mõnus.täiuslik. ma läksin rooli, Arle istus kõrvale. hakkasin talust välja tagurdama. Talu inimesed jälgisid meid jahedate naeratustega. Siis äkitselt ma pidurdasin, panin gaasi põhja ja sõitsin nende suunas. nad põgenesid. pöörasin altari poole ja Arle hüppas autost välja ning jooksis altari juurde, lükkas kõik shokolaadi kotti ja jooksis tagasi autosse. Ma panin gaasi põhja ja kihutasin minema. Sõitsime, naersime kahjurõõmust ja sõime varastatud shokolaadi. Mida kaugemale kohast, seda külmemaks, hallimaks ja koledamaks läks. Tee meie tagant kadus koheselt. Tagasiteed ei olnud. Sõitsime uuele saarele ja läksime lennujaama. Arle ootas autos, ma läksin kohalikku poodi. Pood oli selline lagunenud haigla värvi siniste seinadega. Müüa oli täielik vana värdjas kõbi, kes üritas mulle pähe määrida mingeid nachosid. Ma ütlesin, et ma ei taha neid, tahan krõpse! Vaidlesime natuke kuni mul üle viskas ja läksin(koos krõpsudega) minema. Jõudsime lennukisse. Arle tiris kotti lahti, naersime veel natuke ja pugisime shokolaadi:D


muuuahahahaha!!!!

moby - inside

igakord kui üles ärkasin ning uuesti magama jäib, nägin uut unenägu. kolmest kahte mäletan. 1. millegi pärast mitte.

2. Läksime Tiina juurde. Tal oli uus suur maja, kus esimene tuba oli ainult narisi täis. Maja oli seest mõisa moodi(trepid jne) aga puust. Läksime poodi, et osta mingit süüa, näksimist. Võtsin kobara mingeid marju, umbes õunasuuruse kobara. Rainer võttis ka. Kaalusin, hind oli 56krooni. Niiet panin kobara ära.

3. Algas klassi reisina bussis. Jooksime ning saime tagumised kohad. Sõitsime laevale. See oli selline jahi ja laeva vahepealne. Restoran oli seal ka. Tellisime toidud aga kokk ütles, et kuna ta abilised on haiged peab ta selle üksi tegema ja hind kolmekordistub. Me olime nõus aitama, et mitte juurde maksta. Mõned hakkasid jooma. Kenneth tuli paprikat lõikuma aga kuna ta ei olnud kõige kainem siis võtsin mina üle. Liis oli ka kaasas. Tema oli koguaeg igasugustes tubades kadunud mingi kutiga. Igakord kui välja tuli läks uuesti mingi teise kutiga. Kõike(kes millal kuhu tuppa läks, istus kusagile,rääkis midagi) tähistasid tunnid,minutid, sekundid iga inimese kõrval, nagu orkutis skräppe. Sõitsime kusagile randa. ma läksin lamamistooliga päikest võtma. Pikutasin ning eemal nägin ma islandi maastikku, kus seisid valgetes riietes ja linades igas vanuses inimesed. Ma ei tundnud neist kedagi. Nad lihtsalt seisid ja vaatasid. Millegipärast oli neil jube külm. Mu telefon kukkus vette. Äkitselt, kui läksin telefoni päästma, oli mul samasugune valge kleit(või lina) seljas ja mul oli ka külm. Imestasin selle üle. Telefon oli terve. Võtsin oma lamamistooli ning läksin laevale tagasi. Selleks ajaks oli terve rand udus. Aga neid inimesi nägin ikkagi.. Laev kaugenes rannast. Ma seisin ja vaatasin neid kuni nad udusse kadusid.

ebameeldiv tõde

käisin manifesti USA kultuurifilmide festivalil vaatamas "an inconvenient truth"i, mis oli dokumentaali vormis Al Gore püüdlustest ja suurest vaevast avada maailma silmad globaalse soojenemise teemal. Puhas tõde toimuvast: poliitikast, inimeste ükskõiksusest, loodusest, katastroofidest, valetamistest ning sellest mida tuleb ette võtta, et elu Maa peal järgnevate aastate jooksul üldse võimalik oleks. Soovitan tungivalt mingite hollywoodi action filmide asemel seda vaatama minna ning natukenegi mõelda mis on tulemas/toimumas.

Pääääääris shokeeriv ma pean tunnistama!

moby - porcelain

OTSUS. hakkan kirjutama 2 nädalat järjest kõiki unenägusid ülesse nii täpselt kui võimalik. see pidavat psühhikale väga halvasti mõjuma. unenäod peaksid minema 90% retsimaks.nii hulluks, et ma ei julge enam magama jääda. sellepärast lähen kohvi ja tablettide peale üle ning siis lõpuks keeran lihtsalt ära.

et siis. üleeile nägin unes, et olin kuskil sööklas. ja seal oli Arle isa. ja siis me istusime ühte lauda. ja rääkisime. kõik. väga diip shit eks?

eile nägin unes, et Karen tuli Eestisse külla. Rääkisime sellest, mida teha saaksime ja klubidest. Me olime vanalinnas. aga see vanalinn oli pigem kuskilt Itaaliast. vist. igastahes see Tallinna vanalinn küll ei olnud. me kõndisime kitsastel romantilistel (itaalialikel) tänavatel kuni jõudsime djv.sse ( Aga see ei olnud ka absoluutselt nagu päris djv.. ma lihtsalt tean et olime seal) Istusime maha ja päike paistis aknast sisse. Hakkas sadama muinasjutulist lund. Aga oli juuli kuu.....Ja tegelikult tuleb mulle nüüd meelde, et enne kohvikusse jõudmist kõndisime ühelt Islandi künkalt alla.
Aga jah. me vist rääkisime ka sellest, et miks küll lund juulis sajab. kuid keegi ei imestanud selle üle. .. ..

Aga selle saksa natsist lapse tapaks ma ära küll!
Tume shokolaad ei maitse mulle enam eriti.
Millal ma viimati armastuslaule kuulasin?
Ja mis kõige huvitavam..mu näpud on lillad..

Jätan teid selle üle natuke pikemat mõtlema, seniks kuni lähen Olümpiasse ning söön Romantika ära...mm..

kehaturg

butt-boy Kristi, mu kallis vend ja mina käisime galeriis näitusel "kehaturg". Elamus oli imeline! Mälestused meie emast ning endisest tööst Pariisi tänavatel..oeh..nii südantsoojendav.justkui kodu!
ning nagu mu vendki, nii panin minagi(kuigi tema pani eile) 4 punast küünalt akna äärde põlema, nagu punased laternad ennemuiste Pariisis, meie kodus, Moulin Rougeis. Panin ka "Moby- play" peale ja tegin sooja teed. katusele tahan ikka. aga klaas on ees.
igatsen meie HIV viiruse tõttu vara lahkunud ema, kes kõik oma nipid ja trikid meile õpetas, tänu kellele ning ka kelle auks me seda karjääri jätkame, olgu see Pariisis või Soviet Unionis!

from soviet union with love,

sponsoriga neiu Karla.

unistused.

Ja mis siis kui vahel on tunne, et tahaksid surra, kuid mitte rahulikku surma. See ei rahuldaks seda tunnet,vaeva,valu mis kihutab sind selle soovini. Su Surm peaks olema piinarikas, kõige selle vääriline, mida tunned, kui võimalik, sama valus,et elaksid välja kõik mida tunned, ning hoiad enda rindkeres ning mida kellegile ei saa näidata, kellegile ei tohi kurta, nutta, karjuda. Kõik see piin mida hoiad endas ning mis su ajusid ja südant kõrvetab minutist minutisse,tunnist tundi,päevast päeva....
Sa naeratad, seda naeratust mida kõik sult ootavad, sisemiselt siiski karjud,kisendad, nutad. Tahad olla kuristiku serval, vaadata kaugusesse ning kisendada minestuseni, kuid mitte alla hüpata.sest klaas on ees. Sa näed kohta kuhu unistad kukkuda. Kujutad ette oma keha langemas vabalt.
vabadus
kallutad pead ning mõtled, kas su silmad on maandudes kinni või lahti?kas näeksid hetke millest unistad siin kuristiku serval?
Maa ja taeva vahel. Mineviku ja tuleviku vahel. Elu ja surma vahel.
Sul on hapnikupuudus.Sa hingeldad. Ahmid, kuid õhku ei ole. Tahad katusele, vabadusse,õhku, eemale kõigest, lageda taeva alla. Aga klaas on ees. Mõnitav. Sa näed selgelt hapnikku, mida vajad aga klaas ei lase sind selleni, vaid toidab sind su enda piinaga,piisavalt talutava piinaga.
Vabadus..
Tahad joosta. minema. Lõpmatusse. Sinna kust sind ei leita, joosta surma. Joosta kuni kukud kokku. pöörad selili, vaatad taevasse, tähti, kuud, ja just sel hetkel üks imeilus täht langeb ning põleb ära, nagu hing su sees, su mõtted ja süda ja tunded ja vaim. K6ik koos üksmeelselt. Kuid siiski mitte lõpuni, vaid täpselt nii palju et jäävad vaid kolmanda astme põletushaavad. aga mitte see mida soovid- tuhk. Ning sellepärast ei ole mõtet joosta, sest sellest saaksid vaid põletusarmid ja muud hullu ei midagi. Ja sa peaksid minema ikkagi koju ja naeratama ning õtlema et tegid trenni. ja sa tunneksid ennast kohutavalt. Tegelikult tunned ennast kohutavalt nii või naa.Sest sa ei saa öelda et sa jooksid et surra, kuid kurnatusest kukkusid ja nägid sel hetkel tuhmalt ilusat kukkuvat tähte ja su hing põles, täpselt nagu tähtki,hääletult nagu tähtki aga täht põles täielikult, sinu hing mitte ja sa tahad jälle karjuda aga ei või ning lihtsalt vastad oma tavapärase naeratusega. Su süda tuksub kiiremini ja teeb valu, mida naudid ning unistad et süda üles ütleks, kuid ta ei tee seda vaid lihtsalt põksub ning piinab sind, ning sa tunnistad endale, et see on paratamatus, et sa elad mõttetu väikse eesmärgita tähena, tähti täis taevas kuid ei saa endale lubada hävingut,mida igatsed, vaid lihtsalt hingelist piina, millega isegi et praegusel meeleheitlikul hetkel oled nõus leppima, ja lepidki.
seisad.vaatad aknast välja. Lämbud. Langed.

Miks peab klaas ees olema?Miks su hing tuhaks ei põle?

IM ALIVE!!

Ma ei mainikski midagi eriti rohkemat kui et jah, see suusareis oligi täpselt nii jube nagu ma ette kujutasin. Ma tegin nii mõnedki isiklikud rekordid..
1) Suusatasin esimest korda elus niiiii palju( tegemist oli esimese suusatamisega elu jooksul üldse),siis põgenesin põõsastesse ja passisin seal Pirxi,Tshaikovski ja mingite Vene tüdrukutega, kes olid sama proffid kui mina, kuni teised tagasi hakkasid sõitma
2)Sõin oma elu kalleima burgeri, kuna meile(Linda,Pirgit,Kenneth) lihtsalt ei müüdud ühte hädist võileiba ning me pidime taxo tellima Otepäält ja sõitma lähimasse(ma rõhutan LÄHIMASSE) poodi, mis oli 5km kaugusel, jõudnud sinna pidin selle hamburgeri KUGISTAMA alla, kuna taksos ei tohtinud süüa(tehes nii ka söömis kiiruse rekordi).
3)söömisrekord, millest just rääkisin..
4)lumehanges lebamine ühe öö jooksul.. igakord kui tegin katse liikuda ühest majast teise tõmbas Arle vana Kristi iganeve mõrd mu rajalt maha ja kukkus ise ka ja siis naeris muga koos 10min:D

Ja ma sellega nüüd piirdukski:)Kes käisid need teavad ja mäletavad...või siis mitte....

P.S.
Pildil on Arle suusatamas(sest ta ju üldse ei osanud suusatada nagu ta väitis MKM) ja minu veri:)

"tastysnack" A&C (music timberlake "sexyback")

(et siis palun laulda vene aktsiendiga.ja palun mitte solvuda.see ei ole must huumor.see on lihtsalt huumor)

I give you tasty snack (DA!)
You pay me two kron and I give you spank (DA!)
Don't want no drinky drinky, I want crack (DA!)
I ain't no cheap hoe, I'm from Russia, yo... (DA!)

Take me to your bed!

Dirty bitch
You see me driving in my Moskvich
My pimp is Alexei Ivanovich
He give me djengi for a sandwich

Take me in your car

Give me spank (I only take cash)
Sexy time (No credit cards, bitch)
Tasty snack (I am so dirty)
Give it to me now (Right now)
You know I'm the best there is (Just give me money)
Look at my tits (No you can't touch yet)
Dollar first (I give you pleasure)
Make me scream
You know!?
...

lugu pole veel valmis. But we're working on it..you know?

I love skiing(L)

nädalavahetus ilusasti möödas ja ees kaua igatsetud "suusatame-ennast-surnuks" reis Otepääle!!! Homme kell 8 hommikul start EBS eest. Et siis plaanis on sama päev veel (peale meie ilgelt rotti "hotelli" jõudmist kus ei ole isegi voodilinu) 15km suusatada kuskil seal radadel ja järgmine hommik kohe seda kõigi lemmik tegevust jätkata 10km.iga. Kui just mõned teepeal ära ei kao sellistel põhjustel nagu A)karu sõi ära B)eksinud Otepää spasse c)viinasurm? ...iiiiigastahes....
EDU MEILE SEST EDU ON MEIL VAJA.

Kristina Smigun rocks jeah!

(pildil mina homme)

we are bohemians..from London..

Kõige mõttekam galeriide külastamine ajaloos!! kus me mitte ei käinud läbi kõik kesklinnas asuvad galeriid, vaid ka tungisime näituse avamisele sisse ning jäime sinna passima 10min arutama,kas jääda või minna ära. Ühte galeriid (harju 6..kui keegi teab kus see seal majas on sis palun andke teada..) otsides Arle SISETUNDE järgi,ronides lumistest ja libedatest mägedest ülesse, sattusime Jaapani suursaatkonda... Meie galeriide mapp hakkas kannatama tõsiseid vägivalla hooge. 6,7 näitust...ühte ei leidnud,teisel oli avamine ja ülejäänud olid absoluutselt mõttetud.
Teel SEB galeriisse(kus avamine oli) olime nii külmunud,vihased ja närvis,et kui üks väike tüdruk meile ette jäi karjusin mina "kao eest" ja Arle pani jalaga:D..kuigi pihta ei saand.

Muideks!Me leidsime uue kohviku SEB pangas!!:D jaa! EBS in SEB cafe;)(lugeda palun ee-bee-ess in ess-ee-bee cafee, et riimi läheks) sellest saab ametlikult uus kunstiinimeste kohvik!

muideks uute arvutuste järgi võime isegi kokku saada 3500eeku!!! WE'RE RICH!!! (vähemalt mina...sest ma ei söö SEAPRAADE koolis nagu mõni teine....)

piz out

life is beautiful

keemia õpetaja laiendas taaskord veresooni ning ennustas tulevikku oma magic powersitega(Y). Keemia loomulikult on mulle müstika nagu alati. Matemaatika sain vähemalt viie kuigi olin kindel enne tööd et kindel 1,kui veab siis 2.!!!! ma ei saa olla uhkem enda üle kui ma just praegu olen:)

Koju tulles nägin pargis naist, kes lõi oma koerale jalaga hkm...tagumikku iga kord kui see üritas sittuda või jäi midagi nuusutama. ma ei liialda. see oli otsene löök pärakusse! !!!

Muidu tahaks ka kaastunnet avaldada Annikale (koolisekretär), kes kaotas oma 18 aastase poja eriti juhmis õnnetuses, millest tänases lehes ka kirjutati. Kui irooniline õnnetus ka ei olnud (no kelguõnnetus ei ole just kõige..ee.igapäevasem..) oli see siiski traagiline asi ja paneb mõtlema. aeg ja juhus. meie kõigiga võib midagi juhtuda iga hetk. Elu peab hindama. imetlema peab igat päeva, minutit, sekundit mis meile antud on!

latitudes - ollano

unenägu

Taaskordne esialgselt ebameeldiv unenägu mis,nagu kõik sellesse valdkonda kuuluvad, toimus mu vanaema majas. Ma kiikusin ning aed õitses. Siiski oli taevas tume. Mul oli hea tuju. Kuid mingi hetk tuli mees majast välja, kes unenäos pidavat olema mu isa ning karjus mu peale, et pean Allahit kummardama. Ma keeldusin ning avastasin siis, et mu ema ei ole seal. Ma sattusin paanikasse ning tahtsin põgeneda kuid aed oli liiga kõrge. Siis tekkisid mul tiivad ja ma muutusin pääsukeseks ning lendasin minema. Ma tõusin pilvedesse ning laskusin alla metsa kus meeleheitlikult kriiskasin ema järele. Lendasin tuulekiirusel mööda metsa kuni kuulsin ta häält ning me leidsime üksteist. Ka tema oli pääsuke. Ma olin nii õnnelik ning tema kõrval lendasin lõvi julgusega lageda taeva all tulevikku.

summer in paris

"summer in paris" - anggun
v2ike meeleolu lugu.....pariiiiis(L)(L)(L)

lume süda

See on tegelikult normaalne et su keemia õpetaja tuleb ja mediteerib oma annetega su vereringe kiiremaks. ja ega seegi väga imelik ei ole kui ta soovitab sul klassis hommikul külma dushi lasta oma suguelunditele ning siis tuletab meelde et sa ikka ära ka kuivataksid NEED KOHAD.....ei...see on suht igapäevane asi.



Käisime arlega näitustel ja lund sadas.vanalinn oli imeline! mingi hetk, kui kuulsin viiuli ja klaveri muusikat ning lumi sillerdas linnatulede saatel, oli mul tunne nagu me oleks pariisis,millest unistan sellest ajast saati kui kuulsin et läheme kreeka asemel klassiga hoopis sinna. Mitte et ma elusees seal käinud oleks. Pariis-armastuse pealinn, kohvikud, inimesed, romantika, ilu...mmmmm....

Me tegime suuure südame valge värske lume peale. See hetk mulle isegi meeldis lumi. ja talv.sest mulle meeldivad südamed.ja armastus.

"La plus grande chose que vous apprendrez jamais est juste pour aimer et être a aimé dans le retour."(The greatest thing youll ever learn is just to love and be loved in return.)-Moulin Rouge

Jusqu'à la fois prochaine... Baisers et amour

dream.

Taevas on raske, musta ning rahutu roosa segu. Ma vaatan ülesse ning mu laubale tilgub 3 tilka sillerdavat punast vedelikku. Minu ees on lagunev talu.
Kõik toimub vaikuses, ainult tuule kohin tekitab kõrgete kaskede latvades salapärast kohinat. Kased ulatuvad mustade pilvedeni ning nende lehed sädelevad. Ma kuulan neid ning oma südamelööke. Talu on tühi ning mul tekib ebamugav tunne, raske ning judinaid tekitav, justkui talu oleks näinud jubedusi, millest peab vaikima selle roosa taeva all. üksinduses. Ma astun välja ning näen endaümber veel talusi. Kõik sama tühjad ja rahutud.
Minust jookseb mööda valge hobune, kellel on see sama sillerdav punane vedelik lakal. Ta silmad on hirmunud. Ma jooksen talle järgi läbi hiiglaskaskede metsa. Tuule kohin toob mu kõrvu vaikse ning ilusa hümina, mille poole hakkan liikuma hobuse järel. Ma vaatan ülesse ning näen kaskede latvu sirutamas süngelt roosa-musta taeva poole.
Ma kõnnin edasi ning näen veskit. see on sama suur kui kasedki, kaugel. veskitiivad keerlevad hooga. Selle kohal sillerdab pilv seda samat punast vedelikku, mis mulle laubale langes ning mis hobuse lakal säras. Igale poole sajab punast säravat vihma pilvest, mis hõljub veski kohal. Hümin on endine. Mitte kurb, pigem vaikne ning rahulik. Ma lähen lähemale ning astun hallile põllule,siiski veel piisavalt kaugel veskist ning tuul tõuseb hetkeks. Valge ratsu kadus kaskede metsa.
Kõnnin üle põllu, lähemale veskile ning näen siis,et veski tiibade küljes on külainimesed, laibad. Nad on valged ning hümisevad arusaamatus keeles põlist viisi. Punane sillerdav pilv on nende veri. Äkitselt kuulen hüminat igalpool. sillerdavates punastes ojades,vihmas ning kasemetsa latvades. Kurb hümin, unustuses ning puutumatuses.
Ma taganen ning roosad pilved muutuvad tumedamaks. Hümin aga jälitab mind. samuti ka laipade pilgud. Ma seisatan ning kuulan nende ilusat võluvat laulu veel viimast korda, teades et pean lahkuma. Valge hobune jookseb metsast välja, ma hüppan ta selga ning sõidan tumeda metsa poole.
Tuul hakkab tõusma, pilved tormiliselt keerlema ning mis enne oli roosa muutub veripunaseks, kuid vihm sädeleb endiselt rahulikult,langedes udusule taoliselt põllule. Hiiglaslikud kased kõiguvad ähvardavalt ning ma vaatan tagasi ja näen veski tiibu keerutamas kiiremini, tormiliselt, laibad endiselt hümisemas. Äkitselt veski laguneb ning laibad kriiskavad läbilõikavalt. Hobune kihutab ning ma peidan oma pea tema lakka, tundes end turvaliselt. hobune sisendab mulle sõnadeta rahu ning ta pikk lakk kattab mu ülenisti, sidudes mind ta külge. Ta kihutab, eemale hüminast, kaskedest, veskist ning punasest vihmast kuni ma julgen unest ärgata, kodus.

minu uni.

Kas olete näinud unenägusid, kus jooksete aga ei liigu paigast või karjute täiest kõrist aga häälepaelad ei tekita mitte ühtegi vibratsiooni, mis meenutaksid mingitki heli?Mina olen. Tegelikult kui olin umbes 7-10või12 oli see täiesti tavaline. Ma ärkasin hommikul higisena, endast väljas. Siin kohas soovitaksin lugeda raamatut Vares(Jüri Tuulik), mis mul meenus Olümpiast koju tulles, mõeldes sellele tundele, mida tekitavad need unenäod. Ma samastan ennast 9 aastase peategelasega antud raamatus totaalselt. Ta tunneb täpselt seda, mida ma nii korduvalt unenägudes läbi olen elanud-karjud vaikust , jooksed liikumatult.

A running dream is basically a dream of escaping a certain situation, person, or thing. If you dream of the desire to run but cannot get your feet to obey it shows a lack of self confidence and perseverance on your part. Try sticking to your guns and see how much your life will change.

Mis siis kui see ei ole võimalik? Mul tuli meelde nüüd, mis mu elus see aeg toimus ja nüüd tean, mis tekitasid neid unenägusid. See ängistus, sisemine pomm, mis iga sekundiga tiksub lähemale plahvatamisele peatub ühe nupu vajutamise tulemusel, mida saab vajutada ainult keegi teatud isik kelle poole karjud, surmahirmu ning elutahet täis, helitult. Ma soovin, pool sadistlikult, et kõik seda piina korra tunneksid, tulemusena väärtustades Varest ning aru saades poisist, kes hüsteeriliselt karjub puhast ning mõnitavalt rahulikku vaikust.

Valu võib vahel olla nii ilus.

dimaaaa!!!

korraks veel;)

Dima Bilan

Au ja kiitus sellele poisile! Tüübil on selline energia et täitsa paneb imestama. vapsjee. Söön oma sõnu vägagi alandlikult, kui ütlesin et mõttetu vend..ei kontsert oli vägev ja ta tantsupoisid olid ka väääääga nummid;) muidu väike pettumus oli baleriin-klaveri-sees puudumine. Niiiii väga tahtsin euro laulu ajal näha ühte sellist aga nojah. mis siis. poisid tegid oma töö väga hästi ära.mmmmm. kompud;P