imeline "niisama lasen tuima" päev. peale seda kui venitasin ennast 8st kooli, et minna vene keele konsultatsiooni, mida viib läbi mu lemmik, natuke liialt rase peast õpetaja Olga või Nadja või mis iganes ta ka ei ole, ning 4ndale ronides avastada, et teda ei olegi seal, viskas kopa selleks korraks ette ja otsustasin koju tagasi marssida. Sinna ma jäin. Roheline ingveri tee, shokolaad, muusika, küünlad ja hea raamat. Ema läks saarde päevaks. Vahepeal Kunsti järeltöö, siis jälle koju-pannkook,lemmik film ja tee..
minu ilus, peaaegu täiuslik päev aga loomulikult ei ole enam nii täiuslik kuna üks olevus on jälle siin (nimesid ei nimeta), kes mu seljataga ainult lõugab, närvab,sõimab ja niisama soiub. Ei tea küll kesse võiks olla.
Siggi helistas. Igatsen teda ikka nii väga.! Vahel tahaks talle lihtsalt sülle ronida,ennast nii krõnksu tõmmata/pressida/suruda kui võimalik, hetkeks unustada et olen juba suur, ning jääda magama ta turvalisse isa haardesse, mis mulle alati suure armastusega avatud olid.
Aga see kahjuks ei ole võimalik. Ja sellepärast mul ongi NEED hetked, mida praegu ka tunnen, ning mida elan üksi läbi.
ema kuulab Bocellit. see ajab mind praegu sittakanti närvi. liiga optimistlik vist:/ ja veel itaalia keeles. ja veel mingi pool ooper! mida veel.
Karli andis mulle täna "fight club" raamatu. hakkan seda lugema kohe peale oma miljoneid teisi kohustusliku kirjanduse raamatuid. ehk siis suvel?
Ja varsti me läheme Pariisi! Ja varsti ema läheb minema! ta ähvardab mind igapäev, kui tahab et ma midagi teeksin või kui ma julgen talle midagi enda kaitseks öelda, et ta ei lähegi ära seljuhul. ja siis ma jään vait. ja korrutan endale Kennethi tuntud lauset "suck it up bitch".
Ja PiPi kirja sain ma ka lõpuks kätte.About time. Enne päeval urgitsesin postkastist(mul ei ole võtit) oma käed veriseks,pastakaga ja ilma(peale seda kui pastakas postkasti kukkus), suckkisin ka kõik uppi ja sain suure vaevaga kätte valimis reklaami, mille 2 sekundiga miljoniks tükiks rebisin vihast ja toppisin kõrval olevasse prügikasti. AGA nüüd on kiri ilusasti käes, loetud ja isegi kui kõik muu vajab kõvasti sisse suckimist mu elus siis PiPi on ikkagi mu elulaav ja teeb alati tuju heaks, isegi kui ema 20cm eemal tatti kõrva pritsib:)
piz'out
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar