shokolaadi saar

unenägu:


Olin Arlega ühel pisikesel Eesti saarel. See saar oli ülejäänud maailma teadmata. midagi müstilist. ainult legend. seal paistis päike ja oli suvi aastaringselt. Seal olid väikesed künkad ning imeilus hispaanialik loodus.igalpool kasvasid erivärvilised fantastilised lilled. Kõik oli täiuslik.mõnus nõrk shokolaadi lõhn oli igal pool. Seal olid väikesed talud ning igasuguste puude, kivide,lillede juures väikesed altarid metsahaldjatele. Iga talu värava juures oli samuti üks ilus altar. Ma läksin ühe altari ette. puust. Seal oli pilt perekonnast ning seda ümbritsesid lõhnaküünlad ja vaikne müstiline muusika. Vaatasin pilti ja uurisin altarit. Sinna peale oli pandud talu enda tehtud shokolaadi komme. Ma sõin ühe. See oli suurepärane. Seal olid igasugused puuviljad sees ja see maitse oli tõeline elamus. Ainult selle saare elanikud teadsid shokolaadi retsepti.
Läksime tallu. Elanikud olid alguses uurivad ja ebasõbralikud, kuid siiski külalislahked. Nad (nagu ülejäänd saare elanikud) ei olnud kohtunud inimestega välismaailmast aga nad ka ei küsinud midagi meie elu kohta. Nad ei tahtnud teada. või neid ei huvitanud. Siiski tegid nad selgeks, et peame sealt ära minema. Me ei tohi sinna peatuma jääda, sest nende rahu ei tohi rikkuda. Me austasime seda, kuigi olime veidike solvunud. läksime oma auto(umbes midagi flinstone auto suguse) juurde, mis oli ühe eriti suure, ilusa ja shokolaadist ülekülvatud altari juures. Olime vihased. Päike oli täpselt parajalt kuum ja mõnus.täiuslik. ma läksin rooli, Arle istus kõrvale. hakkasin talust välja tagurdama. Talu inimesed jälgisid meid jahedate naeratustega. Siis äkitselt ma pidurdasin, panin gaasi põhja ja sõitsin nende suunas. nad põgenesid. pöörasin altari poole ja Arle hüppas autost välja ning jooksis altari juurde, lükkas kõik shokolaadi kotti ja jooksis tagasi autosse. Ma panin gaasi põhja ja kihutasin minema. Sõitsime, naersime kahjurõõmust ja sõime varastatud shokolaadi. Mida kaugemale kohast, seda külmemaks, hallimaks ja koledamaks läks. Tee meie tagant kadus koheselt. Tagasiteed ei olnud. Sõitsime uuele saarele ja läksime lennujaama. Arle ootas autos, ma läksin kohalikku poodi. Pood oli selline lagunenud haigla värvi siniste seinadega. Müüa oli täielik vana värdjas kõbi, kes üritas mulle pähe määrida mingeid nachosid. Ma ütlesin, et ma ei taha neid, tahan krõpse! Vaidlesime natuke kuni mul üle viskas ja läksin(koos krõpsudega) minema. Jõudsime lennukisse. Arle tiris kotti lahti, naersime veel natuke ja pugisime shokolaadi:D


muuuahahahaha!!!!